Teemamapp GRAMMATIKA

Agrammatism ehk vale grammatika kasutus lapse suulises kõnes võib avalduda mitmel moel. Morfofonoloogilise agrammatismi puhul on kasutusel vale tüve-, tunnuse- või lõpuvariant, morfoloogilise agrammatismi puhul jätab kõneleja tunnuse, liite või lõpu ära, asendab selle või lisab vale lõpu. Leksikaal-süntaktiline agrammatism avaldub aga hoopis sõnatähenduse puuduliku arengu baasil ehk laps kasutab lauses sõnu vales tähenduses.

KOGEMUS: Laps hakkab grammatilisi vorme kasutama loomuliku arengu käigus, aga mitte enne, kui teatud aeg juba kõnet harjutatud ehk räägitud. On siiski mõned üksikud lapsed, kellele tuleb käände ja pöördelõppe õpetada. Neid on mõtet õpetada alles siis, kui laps on selleks valmis – pigem 4-aastaseks saaja ja juba poolteist aastat kahe-neljasõna lause kasutaja.

Käändeid ja pöördeid ja erandeid on palju. Õnneks piisab enamasti mõningasest harjutamisest ja lapsed hakkavad ise sõnalõpu tunnuseid ja liiteid tuletama. Tüvemuutusega sõnad võivad vajada paljudel lastel pikka kujunemist, on üsna tavaline, et 6a laps ütleb veel näiteks sõna SIGU asemel SIGASID või MAOGA asemel MADUGA.

Räägi lapsega grammatiliselt õigesti, ära kiirusta, häälda  sõnalõpud välja. Laps õpib eeskuju järgi. Ja kõige kiiremini teise lapsega suheldes.

Scroll to Top