Teemamapp KUULA
Kuulamisoskus on keelekasutuse osaoskus, mille arendamisel on keeleõpetuses tähtis koht. Kuulamine on aktiivne protsess, mis nõuab mitmeid osaoskuseid. Kõigepealt tuleb kuulda ehk tajuda ja eristada helisid. Arengu tulemusena saab kuulmisest teadlik kuulamine – näiteks: kuulaja loob kujutluspildi etteloetud teksti põhjal, kuulaja mõistab räägitud loo peidetud mõtet ja kõneleja emotsioone jne. Kuulamine nõuab keskendumist, tähelepanu suunamist ja hoidmist, teadlikku kohalolu ja veel väga palju muid oskuseid.
KOGEMUS: Kuulamisoskus on enamikel lastel olemas (me ei räägi kuulmislangusega lastest) ja areneb igapäevase toimetamise käigus hästi. Laps eristab helisid, hakkab mõistma igapäevakõnet ja varsti oskab kuulata ka unejuttu. Probleemid tekivad siis, kui täiskasvanud soovivad, et laps kuulaks ja mõistaks ka kirjalikku kõnet. Kui täiskasvanud on teadlikud, loetakse lapsele jõukohase pikkusega ja sõnastusega lugusid. Ja kuulamisoskus areneb mühinal. Mure tekib nende laste puhul, kes ei täida korraldusi, ei mõista tööjuhiseid, ei saa aru matemaatilisest jutukesest, ei oska vastata küsimustele, mis esitatakse peale jutu kuulamist jne. Kas ta ei saa aru või ei oska kuulata? Mõtiskleme: kui laps ei oska kuulata, siis ei saa ta aru. Kui laps ei saa aru, siis ta ei kuula, kuigi võibolla oskab. Seega oluline polegi selle küsimuse vastus. Oluline on leida tasand, kus laps saab aru ja on valmis kuulama. Temale jõukohane tasand. Kui see on leitud, algab töö. Kuulamisoskuse arendamine.
Kuulamisoskus on üks edukuse alustalasid! Hea kuulaja on hea suhtleja.