Teemamapp S

S-i õige häälduse puhul väljub õhujuga läbi keele keskjoonel tekkinud rennitaolise nõo. Keeletipp on alumiste hammaste taga, huuled on naeratavas asendis, hambad on veidi paljastatud. S-häälik on üks sagedasem hääldusprobleeme tekitavaid häälikuid. S-i vaeghäälduse põhjustajad võivad olla näiteks hambumusprobleemid, huulte, keele ja pehme suulae liikuvuse probleemid, vale harjumus.

KOGEMUS: S hääldust tuleb logopeedil sättida üsna tihti. S saab valesti hääldada mitut moodi. Sageli hääldatakse S-häälikut hammastevahelisena. See tähendab, et keeletipp asetatakse hääldamisel hammaste vahele ja S susiseb teisiti. Põhjuseks on keelelihaste nõrkus ja oskamatus oma artikulatsiooniasendit kontrollida. S-i vaeghääldus võib ka olla külgmine. See tähendab, et hääldamisel tekitatakse vale keele asend ning õhujuga väljub keele külgedelt.

Vahel võib S-häälik olla asendatud mõne muu häälikuga, enamasti on selleks T. Võib olla ka nii, et sõna alguses on S asemel T, aga sõna lõpus on S olemas.

On, kuidas on, aga enamasti vajab vale S hääldus logopeedi sekkumist. Mõnikord on töö kiire ja korralik, tihti aga võtab aega. Õige hääldusmustri kinnistamine võib kesta kaua. Ja mõnikord vajab hambumus enne korrigeerimist, laps võib küll õige kõlaga S kätte saada, aga tal on hambumuse tõttu mugavam jääda kasutama vale kõlaga S. Aga mõnikord on S hääldus nii vähe teise kõlaga, et seda kuuleb ainult logopeed.

S materjale on mul kasutusel mitmeid (nt “Oh seda S-i”), aga kodus harjutamiseks olen teinud aastate jooksul palju harjutuslehti. Harjutuslehed on nummerdatud sellises järjekorras nagu mina neid kasutan.

Scroll to Top