R-hääliku õigel hääldusel moodustab keel kausikujulise nõo, keeletipp on ülemiste hammaste taga, igemete peal. Keeleküljed on tihedalt vastu ülemisi purihambaid, õhuvool paneb keeletipu värisema, värin on nähtav ja tajutav.
R-häälik on eesti keeles kõige raskem häälik ja see kujuneb ka lastel üldjuhul viimaste seas. Kui 3 – 4-aastane laps asendab r-hääliku l-iga, on tegu veel eakohase hääldusega.
KOGEMUS: Kui 5a lapsel on lapsel raskusi R hääldamisel, siis vajab ta hääliku kujundamiseks spetsiifilisi suu- ja keeleharjutusi. Kui neid ei tehta, võib laps ka veel koolieelikuna R asemel näiteks L ütelda.
R-i hääldamisel võib esineda erinevaid vigu: R on asendatud mõne teise häälikuga, näiteks: L-i, T-i või N-iga, R-häälik põriseb kurgus või on R-i vibratsioon kujunenud põske või huulde, aga mõnikord jäetakse R üldse sõnadest ära. Kuna R on üks kõige keerulisema artikuleeritav häälik, siis selle valesti hääldamise põhjuseid võib olla mitmeid: näiteks osakmatus oma suu- ja keelelihaseid täpselt juhtida, keelekida, keelelihaste nõrkus jne.
R seade ja R kõnesse viimise protsess sõltub minu hinnangul kõige rohkem sellest, kui palju laps harjutab. Harjutusi tuleb teha igapäevaselt. Seega HARJUTAMINE ON OLULINE!
R sõna alguses
- Ootel
R sõna lõpus
- Ootel
R sõna sees
- Ootel
R sõnaühendis
- Ootel
R lauses
- Ootel